Nägin unes, et mu labori ühel bossil tuli suust verd. Ja siis hakkasid ta hambad välja kukkuma ükshaaval. Ja mul oli sama lugu. Iga kord kui üks hammas jälle välja kukkus palvetasin hullult, et see oleks viimane. Aga nad järjest tulid ja tulid.
Une põhjus on ilmselt mu viimase aja hambaarsti otsingud ning see juba veritsevate igemete reklaam.
Ma ikka totaalselt ei salli neid kampaania-reklaame, kus üritatakse inimesi iga hinna eest hirmutada. Nt see ära tapa oma sõpra või HIVi reklaamid või see hammaste reklaam samamoodi. Kuidas nad aru ei saa, et nad lihtsalt süstivad ühiskonda hirmu ja paanikat ja ma ei usu eriti, et keegi hakkaks oma käitumist nende pärast muutma. Lihtsalt minusugused tavalised inimesed hakkavad nägma õudusunenägusid süstlaga narkaritest ja hammaste väljakukkumisest. Tänan väga, meedia!
Wednesday, April 8, 2009
Monday, April 6, 2009
Mitu und
Täna tuli küll unesid nagu püssitorust kuule.
Kuna registreerisin end lõpuks Viljandi järvejooksule, sis nägin seda juba unes ka muidugi. Jama oli see, et jõudsime starti kell 12.01. Ehk siis minut peale starti:D Jooksime sis juba mingi pool maad ära, kui järsku lidusime millegipärast läbi mingi maja ja sis kuskilt rajale tagasi. Ja seal raja ääres lintide vahel seisis muidugi mingi kohtunik või asi, kes meile disklafi andis. Ja ma olin jumala närvis, sest me olime päris hea ajaga jooksnud. Ja pealegi seal ei olnud rajamärgiseid ja me ei teadnud, kuhu edasi joosta.
Ja siis muidugi nägin ma unes, et elasin mingis korteris ja minu trepikojas elas veel Maarja ja siis veel mingiid tuttavad, aga see trepikoda oli selline, etseal elas veel mingi haige vend, kes pani igale poole süstlaid. No peaaegu igal trepiastmel oli süstal ja sis ukse lingis jne. Ja lisaks ta ajas inimesi ka taga veel oma süstaldega, ma ei teadnud, kas tal on HIV v mitte, aga tõenäoliselt siis oli. Ah, seda und ma edasi kirjeldada ei viitsigi, liiga tüüpiline uni mulle.
Ja siis mingi mees hakkas mulle lambist ennustama.Ütles, et ma ei tohi enne 30dat eluaastat abielluda, sest esimene armastus (mis järgnes, seda ma ei kuulnud). Õnneks on mu esimene armastus ammu möödas:D
Kuna registreerisin end lõpuks Viljandi järvejooksule, sis nägin seda juba unes ka muidugi. Jama oli see, et jõudsime starti kell 12.01. Ehk siis minut peale starti:D Jooksime sis juba mingi pool maad ära, kui järsku lidusime millegipärast läbi mingi maja ja sis kuskilt rajale tagasi. Ja seal raja ääres lintide vahel seisis muidugi mingi kohtunik või asi, kes meile disklafi andis. Ja ma olin jumala närvis, sest me olime päris hea ajaga jooksnud. Ja pealegi seal ei olnud rajamärgiseid ja me ei teadnud, kuhu edasi joosta.
Ja siis muidugi nägin ma unes, et elasin mingis korteris ja minu trepikojas elas veel Maarja ja siis veel mingiid tuttavad, aga see trepikoda oli selline, etseal elas veel mingi haige vend, kes pani igale poole süstlaid. No peaaegu igal trepiastmel oli süstal ja sis ukse lingis jne. Ja lisaks ta ajas inimesi ka taga veel oma süstaldega, ma ei teadnud, kas tal on HIV v mitte, aga tõenäoliselt siis oli. Ah, seda und ma edasi kirjeldada ei viitsigi, liiga tüüpiline uni mulle.
Ja siis mingi mees hakkas mulle lambist ennustama.Ütles, et ma ei tohi enne 30dat eluaastat abielluda, sest esimene armastus (mis järgnes, seda ma ei kuulnud). Õnneks on mu esimene armastus ammu möödas:D
Friday, March 20, 2009
Sunday, March 8, 2009
Aju uperpallid
Sõitsime vennaga mingi masinaga, kelguga vist, igatahes mäletan, et virisesin,et põllul on liiga künklik, sest rääkida eriti ei saanud, hääl hakkas vibreerima. Järsku olin ma hobuse seljas ja sõitsin sellel samal põllul. Oops, peaaegu oleks maasikavagudele astunud, kuid õnneks oli mu hobune piisavalt tark, et mitte seda teha.
Nüüd oli mu hobuse ette teda vedama rakendatud must valge kõhualusega kass, külltema tegi tublit tööd. Kui enne oli mu hobune galopis pisut hulluks läinud, siis nüüd sõitis ta ilusasti ja mõnusalt. Olime teise põllu peal.
Nautisin parajasti sõitu, kui märkasin, et täpselt meile vastu sõidab lilla suur ja lai bemm, ümmargused tule otse meile suunatud. Noh saime tast mööda. Millegipärast ta tiirutas kah sellel põllul, niiet ta tuli meile veel mitu korda vastu. Pärast astus sealt välja keegi blondiin. Lagunenud kõrtsi juures ajasid politseinikud mingi laibaga asju, muretsesin, kas mitte mu hobune ja kass sellest ei ehmu ja üritasin ise võimalikult rahulikuks jääda.
Lõpetasime sõidu ja kass oli päris väsinud, viskas end siruli. Külla tuli sugulane, üritas kassiga mängida, aga karjus koguaeg, sest ei arvestanud kassi küüntega.
Läksin tuppa, kus askeldas mu vanaema. Ta oli kõik kilest riisipakikesed orgunninud ühte hunnikusse ja ma kartsin, et ei tunne enda oma ära. Hakkasin neid lähemalt piidlema. Nägin, et osad olid filtriga pipeti otsikud, neid ma ei olnud kasutanud, niiet panin need kõrvale. Tuhlasin ja tuhasin, ikka ei leidnud õiget ja nii ma kartsin, et ei leiagi oma kassi üles. Lõpuks leidsin kassi kõrvaltoast ja võtsin ta sülle. Küll mu must kass oli ikka ilus: siidiselt valge pea ja taguots ja keha keskelt erkkollane. Ma olin ta üle väga uhke.
Edasi tahtis mu tädi minna keraamikakursusele koos ühe oma sõbrannaga, keda ta polnud ammu näinud. Jõudis siis oma sõbranna poole, kas parajasti suure pintsliga üle oma põskede põsepuna tõmbas, vahepeal natuke ka üle oma blondide lühikeste juuste, tal oli silmis hullumeelne pilk. Tädi sai aru, et asi pole päris õige, ta pistis jooksu ja peitis end mingite uste taha, sõbranna nägi teda seal, tädi pistis jälle jooksu.
Järsku oli hull sõbranna kuhugi maha jäänud ja tädi kuskil redus ja mina jooksin abi järele. Õnneks lahti läksid kõik uksed lükates,mõnedest tupikutest õnnestus mul pääseda ja sain välja, jooksin üle põllu ja seal oli politseijaoskond. (Põld oli tegelikult vist jääväljak)
Järsku läksin majja tagasi. Ja juba jälle jooksin välja juba pähekulunud teed pidi üle põllu ja politseijaoskona juurde. Mul olid õnneks väga kiired jalad.
Kuulsin kedagi lausuvat, et see kõik oli teie aju uperpall, tulin oma toast välja ja nägin maja ees kahte rongi, juttude järgi sain aru, nagu oleks toimunud mingi õnnetus või rong meile majja sisse sõitnud, aga seda näha küll ei olnud. Vaatasime tädiga üksteisele otsa ja naersime "Seda ei juhtunudki" ja mõtlesime, kuidas me rongide õnnetusest midagi ei mäleta.
Ronisin ühele rongidest. Aga ups, see hakkas sõitma, ma mõtlesin siis et suva. Läheb Viljandisse või Tallinnasse, vahet ei ole, nagunii peaks kunagi minema.
Nüüd oli mu hobuse ette teda vedama rakendatud must valge kõhualusega kass, külltema tegi tublit tööd. Kui enne oli mu hobune galopis pisut hulluks läinud, siis nüüd sõitis ta ilusasti ja mõnusalt. Olime teise põllu peal.
Nautisin parajasti sõitu, kui märkasin, et täpselt meile vastu sõidab lilla suur ja lai bemm, ümmargused tule otse meile suunatud. Noh saime tast mööda. Millegipärast ta tiirutas kah sellel põllul, niiet ta tuli meile veel mitu korda vastu. Pärast astus sealt välja keegi blondiin. Lagunenud kõrtsi juures ajasid politseinikud mingi laibaga asju, muretsesin, kas mitte mu hobune ja kass sellest ei ehmu ja üritasin ise võimalikult rahulikuks jääda.
Lõpetasime sõidu ja kass oli päris väsinud, viskas end siruli. Külla tuli sugulane, üritas kassiga mängida, aga karjus koguaeg, sest ei arvestanud kassi küüntega.
Läksin tuppa, kus askeldas mu vanaema. Ta oli kõik kilest riisipakikesed orgunninud ühte hunnikusse ja ma kartsin, et ei tunne enda oma ära. Hakkasin neid lähemalt piidlema. Nägin, et osad olid filtriga pipeti otsikud, neid ma ei olnud kasutanud, niiet panin need kõrvale. Tuhlasin ja tuhasin, ikka ei leidnud õiget ja nii ma kartsin, et ei leiagi oma kassi üles. Lõpuks leidsin kassi kõrvaltoast ja võtsin ta sülle. Küll mu must kass oli ikka ilus: siidiselt valge pea ja taguots ja keha keskelt erkkollane. Ma olin ta üle väga uhke.
Edasi tahtis mu tädi minna keraamikakursusele koos ühe oma sõbrannaga, keda ta polnud ammu näinud. Jõudis siis oma sõbranna poole, kas parajasti suure pintsliga üle oma põskede põsepuna tõmbas, vahepeal natuke ka üle oma blondide lühikeste juuste, tal oli silmis hullumeelne pilk. Tädi sai aru, et asi pole päris õige, ta pistis jooksu ja peitis end mingite uste taha, sõbranna nägi teda seal, tädi pistis jälle jooksu.
Järsku oli hull sõbranna kuhugi maha jäänud ja tädi kuskil redus ja mina jooksin abi järele. Õnneks lahti läksid kõik uksed lükates,mõnedest tupikutest õnnestus mul pääseda ja sain välja, jooksin üle põllu ja seal oli politseijaoskond. (Põld oli tegelikult vist jääväljak)
Järsku läksin majja tagasi. Ja juba jälle jooksin välja juba pähekulunud teed pidi üle põllu ja politseijaoskona juurde. Mul olid õnneks väga kiired jalad.
Kuulsin kedagi lausuvat, et see kõik oli teie aju uperpall, tulin oma toast välja ja nägin maja ees kahte rongi, juttude järgi sain aru, nagu oleks toimunud mingi õnnetus või rong meile majja sisse sõitnud, aga seda näha küll ei olnud. Vaatasime tädiga üksteisele otsa ja naersime "Seda ei juhtunudki" ja mõtlesime, kuidas me rongide õnnetusest midagi ei mäleta.
Ronisin ühele rongidest. Aga ups, see hakkas sõitma, ma mõtlesin siis et suva. Läheb Viljandisse või Tallinnasse, vahet ei ole, nagunii peaks kunagi minema.
Sunday, February 22, 2009
Jälle jäin hiljaks
Nägin unes siis seekord jälle hilinemist.. Kuna kell 14 hakkab line, sis ma nägin unes, et ärkasin ja kell oli 14.30. Mõtlesin siis, et okei, lähen teiseks tunniks, mis algab kell 15. LÄksingi, hilinesin veidi sinna ka, millegipärast oli teine treener, kes keset tundi lihtsalt kuhugi kadus ja sis pidi meie õps selle tunni üle võtma ja ta polnud üldse õnnelik selle üle.
Lisaks olid meie tunnis hoopis mingid esinemised (nagu tavaliselt pidudel) ja kell oli juba 15.55 ja me polnud ikka veel tantsida saanud.. Ma olin nii pettunud.
Lisaks olid meie tunnis hoopis mingid esinemised (nagu tavaliselt pidudel) ja kell oli juba 15.55 ja me polnud ikka veel tantsida saanud.. Ma olin nii pettunud.
Friday, February 6, 2009
Loomad
Eile nägin unes, et läksin kodus karjamaa poole millegipärast ja all aia ääres seisis hiiglaslik sokk, suurte suurte sarvedega. Järsku avastasin, et mu ümber on veelgi suuri loomi, ma kartsin ja läksin sauna. Samas tundsin, et tegelikult need loomad ei taha mulle paha ja et hoopis on nad mu sõbrad ja aitavad mind. Aga ma ei olnud päris kindel, seega piilusin neid saunaukse vahelt.. Nad olid mu ukse taga. Selgelt mäletan suurt tiigrit ja suurt karu. Eranditult olid need loomad suured. Väga. Rohkem ei mäleta sellest unest. :D
Wednesday, February 4, 2009
hull?
Nägin unes, et ärkasin ühikas ja märkasin, et keegi sobrab pimedas mu kotis. Ja järsku märkasin, et terve mu tuba on mingeid inimesi täis. Mingid mehed. Nad esalgu vist ei teinud minust eriti välja ja ma läksin kööki, tundsin, et need on jälle mingid deemonid vms ja õnneks tuli mu naabripoiss ja ma küsisin temalt, et kas ta näeb neid 6 inimest mu toas, tema ei näinud muidugi midagi.
Imelik, miks ma näen sellseid unenägusid.
Muidugi näen ka muid, aga kuna need jäävad päris hästi meelde, siis sellistest jubedustest kirjutan siia...
Imelik, miks ma näen sellseid unenägusid.
Muidugi näen ka muid, aga kuna need jäävad päris hästi meelde, siis sellistest jubedustest kirjutan siia...
Subscribe to:
Posts (Atom)