Sõjaaeg

Suur hulk eestlasi oli kokku kogutud. Ma päris kindel ei ole, aga tähtsamad mehed võeti kinni. Või lasti isegi maha. Meid, lihtinimesi, otsustati lahti lasta. Kõik hakkasid jooksma eri suundadesse. Siis aga taipasime, et see ei ole mingi armust lahti laskmine, vaid hoopis põnev mäng meie vallutajatele. Seega, eestlased jooksid, vallutajad (ma vist ei pea ütlema, mis riigi kodanikke ma silmas pean) hakkasid meid taga ajama, ainult et neil oli peale jalgade ka muid vahendeid liikumiseks. Näiteks mind ajas taga ATVga kutt.
Olin üsna lootusrikas, sest ümbruskonnas ikka leidus põõsaid, kuhu peitu pugeda, kahjuks aga tuli välja, et ei ühtegi sobivat - kõik olid liiga väiksed ja hädised enda varjamiseks.
Üks minu tagaajaja seisis järve kaldal ja me lükkasime ta sisse - jääkülma vette (selles kohas ei olnud järvel jääd peal), aga tema ronis sealt kohe jälle välja. Kes need meie olime, kes me teda sinna lükkasime? Mina ja üks noormees, kes vist oli mundris, esialgu ma ei saanud aru, mis rahvusest ta on, aga märkasin, et ta aitab mul põgeneda ja sain aru, et ta eestlane. Jooksime siis koos ühte varjupaika, pidin laudast megakiiresti ronima üles lakka, aga ma ei saanud ruttu luuki lahti ja nii mind kätte saadi. Oma abistajat ma rohkem ei näinud.
Siis käis mul peast läbi, et see on ju ainult film, miks ma siis niiväga kardan.
Ja juba jälle ma jooksin läbi põõsaste, oksad käisid vastu nägu, valus ei olnud, kuid ikka ei leidnud sobivat peidupaika. Mind saadi kätte ja olime u 3-4kesi mingises puidust ruumis, viga meile ei tehtud. Möödaminejate eest pidime end millegipärast varjama.