Täna oli tõeline kergendus üles tõusta. Unes otsisime kellegagi mingisugust kohta taga, lõpuks osutus otsitav Olümpia hotelliks, siis ma teadsin küll, kuidas sinna saab. Aga kahjuks teadis seda ka üks mu kaaslastest ning meie arvamused ei ühtinud. Läksime siis tema arvamuse järgi trammi peale ja sõitsime kuhugi Lasnamäe soppi.
Uni iseenesest ei olnud hirmus, küll aga väga väsitav, üritad kogu aeg mõelda, kus see hotell on, samas kui kõik su ümber muutub nii kiiresti (teate ju küll unenägusid, ühel hetkel olete nt Soomes ja järgmisel oma toas ja siis jälle hoopis tagahoovis). Hea oli ärgata.
Wednesday, June 24, 2009
Friday, June 5, 2009
Paks margareeta ja spa
Olin mingis hoones ja siis teadsin, et üks uks viib tasuta solaariumisse, astusin sisse ja tuli välja, et seal on lisaks ka vann ürtidega ja igast sellised eksootilised mõnud veel. Teadsin ka, et see kõik on ainult sellises ühes kabiinis, kuhu mahub ainult üks inimene. Ja et seal ei ole ühtegi administraatorit ega midagi.
Võtsin siis laualt asju kaasa (ma ei tea mis asjad need olid, aga mingid kreemid jms) ja siis järsku tekkis sinna administraator. Ja osadele asjadele tekkisid hinnasildid. Ja siis ma küsisin, et kas see vann jms ei ole tasuta, siis ta ütles et ei, et 149 eeki. Mõtlesin, et ok, isegi suht soodne. Järsku muutus väike kabiin suureks spakompleksiks. Palju vanne jms ja kõik ühes ruumis. Ja mina seal ainult rätikuväel, samas kui seal istus oma järjekorda ootamas ka mehi. Tahtsin kaardiga maksta. Kaardiugeja oli seal spa-osas, aga adminn pidi arve sisestama oma ruumis. Ütles, et ma paneks kaardi sisse siis, kui ette tuleb arve nr 49. Aga arved jooksid nii kiiresti ees. Ühel hetkel tabasin nr 49 ära ja lükkasin kaardi sisse. Hakkasin pin-i panema, aga nupud olid hoopis teise asetusega kui tavaliselt. Ja üldse vist vajutasin kahte nuppu korraga. Ja järsku käis piiks ja adminn hakkasmuga läbi mikri rääkima,tundus, et ta oli paanikas ja otsustas hoopis ise minu juurde tulla. Tuli välja, et mu juustest oli veetilk aparaadile kukkunud ja siis oli mingine ohtlik seisund.
Teine uni algas nii, et ma olin koos oma perega mingi kõrgemäe tipu lähedal, aga natuke oli veel ronida. See ol ikka mingisugune vähemalt 3000m kõrgune mägi. Eemalt vaatas meid mingi naine, ise hullult rõõmus. Ta otsustas meiega ühineda, sest tundus, et meil olid samad eesmärgid,aga ainult selle erinevusega, et tema ronib sinna mäe otsa enamvähem iga päev. Nii ta aitaski meid sinna üles tippu, kus lehvis Eesti lipp. Aga mina tahtsin sealt ära minna, sest mul oli väga ebamugav asend ja tuul oli ja ma kartsin väga, et lihtsalt sajan sealt alla. Aga mäe jalamil oli mingisugune pidu.. Laulupidu või midagi laadset. Järsku tekkis mul väike segadus ja ma küsisin et kus me oleme. Mulle vastas too võõras naine, et paksu Margareta otsas.
Taolised segased uned lasid mu silme ees ringi terve hommik otsa. Lõppkokkuvõttes nägin juba seda ka unes, et kell oli 17 õhtul ja et ma ei jõua rongile.
Võtsin siis laualt asju kaasa (ma ei tea mis asjad need olid, aga mingid kreemid jms) ja siis järsku tekkis sinna administraator. Ja osadele asjadele tekkisid hinnasildid. Ja siis ma küsisin, et kas see vann jms ei ole tasuta, siis ta ütles et ei, et 149 eeki. Mõtlesin, et ok, isegi suht soodne. Järsku muutus väike kabiin suureks spakompleksiks. Palju vanne jms ja kõik ühes ruumis. Ja mina seal ainult rätikuväel, samas kui seal istus oma järjekorda ootamas ka mehi. Tahtsin kaardiga maksta. Kaardiugeja oli seal spa-osas, aga adminn pidi arve sisestama oma ruumis. Ütles, et ma paneks kaardi sisse siis, kui ette tuleb arve nr 49. Aga arved jooksid nii kiiresti ees. Ühel hetkel tabasin nr 49 ära ja lükkasin kaardi sisse. Hakkasin pin-i panema, aga nupud olid hoopis teise asetusega kui tavaliselt. Ja üldse vist vajutasin kahte nuppu korraga. Ja järsku käis piiks ja adminn hakkasmuga läbi mikri rääkima,tundus, et ta oli paanikas ja otsustas hoopis ise minu juurde tulla. Tuli välja, et mu juustest oli veetilk aparaadile kukkunud ja siis oli mingine ohtlik seisund.
Teine uni algas nii, et ma olin koos oma perega mingi kõrgemäe tipu lähedal, aga natuke oli veel ronida. See ol ikka mingisugune vähemalt 3000m kõrgune mägi. Eemalt vaatas meid mingi naine, ise hullult rõõmus. Ta otsustas meiega ühineda, sest tundus, et meil olid samad eesmärgid,aga ainult selle erinevusega, et tema ronib sinna mäe otsa enamvähem iga päev. Nii ta aitaski meid sinna üles tippu, kus lehvis Eesti lipp. Aga mina tahtsin sealt ära minna, sest mul oli väga ebamugav asend ja tuul oli ja ma kartsin väga, et lihtsalt sajan sealt alla. Aga mäe jalamil oli mingisugune pidu.. Laulupidu või midagi laadset. Järsku tekkis mul väike segadus ja ma küsisin et kus me oleme. Mulle vastas too võõras naine, et paksu Margareta otsas.
Taolised segased uned lasid mu silme ees ringi terve hommik otsa. Lõppkokkuvõttes nägin juba seda ka unes, et kell oli 17 õhtul ja et ma ei jõua rongile.
Subscribe to:
Posts (Atom)