Tuesday, January 27, 2009

head uned, halvad uned (täiendatud)

Halvad uned jäävad kahjuks paremini ja selgemalt meelde kui head.. Vahepeal olen näinud küll ka ühte väga mõnusat und, mis siiski väga avaldamiseks ei oleks ja mis nii selgelt mul ka enam meeles ei ole.
Väga selgelt on aga meeles tänane hommikune uni, kohe sellest ka lähemalt.

Üldiselt vahepeal veel nägin und, et läksin Arigatosse trenni ja järjekordselt jäin millegipärast hiljaks, see motiiv on mu unedes nii korduv, et see lihtsalt peabmidagi tähendama.

Aga nüüd siis tänasest unest.
Nägin unes, et ärkasin kodus oma voodis ühes teatud poosis: parem käsi üle pea ja ma ei saanud seda eriti liigutada (seda on ka päriselus ette tulnud, et ärkan nii, et see käsi on pea kohal ja täiesti ära surnud, niiet kui tahan käe normaalsesse asendisse panna, siis kukub mu kõhule mingi asi, mis lähemal vaatlusel osutub mu käeks:D Aga see selleks). Unes siis ma ärkasin selles poosis (keset ööd) ja läksin kodus elutuppa, mu ema magas millegipärast seal ja isa käis ka ringi seal läheduses. Viskasin siis korra pildu aknast välja ja nägin, et mingi must kogu tuleb meie karjamaalt üles otse maja poole. Nägin, et see on mingi mees ja ta tuli täpselt nagu oma koju, nagu ta kõnniks oma maal. Küsisin ruttu isalt, et mis see on. Isa vastas, et koer (oli pime ka ja ilmselt ta ei tahtnud mind hirmutada)

Kui ta juba peaaegu päris akna tha oli jõudnud, nägin ta nägu, see oli kriibitud ja verine ja ta vaatas otse mulle otsa, kuigi ma üritasin end hoida nii, et ta sisse ei näeks.
Mingil hetkel oli selge, et ta ei ole inimene. Mingi deemon või ma ei tea mis asi ja igatahes ta tahtis mind. Tahtis mind endaga viia ja millegipärast rääkis mu isaga. Siis olime juba õues, ütles isale, et kõigepealt thab Jacki (see on vb meie tulevane koer), siis mind, siis ema ja siis isa hiirt(ma tõesti ei tea, mis hiirest jutt käis). Kui me seal õues rääkisime, ei olnud ta enam verine vaid päris tavaline noor mees ja mul oli hetkeks juba ükskõik, kas ta võtab mu või mitte.

Lõpuks jäi nii, et ta pidi mulle jägmisel ööl järele tlema. Seega meil oli 1 päev aega, et leida mingi nõid või abiline, kes meil oleks aidanud temast pääseda. Surfasin ilgelt googlis ja varsti ärkasin päriselt.

Lisaks oli selle kummituse eest võimatu end peita, sest ta tajus hingi - ehk siis - nagu meie tunneme lõhna või kuuleme ja selle järgi saame määrata kindlaks kellegi või millegi asupaika, tajus tema lihtsalt hinge olemasolu. Kas pole mitte hirmus - peida end, kuidas tahad ikka leitakse sind üles kuni elus oled.

Arvake mis poosis!!! Parem käsi üle pea !! :S:S:S Is this creepy or what.. Kell oli midagi 7 ja 8 vahel ja mõnda aega ma muidugi uuesti magama jääda ei saanud, lihtsalt liiga hirmus oli. Õnneks oli kardin akna ees, välja vist küll vaadata ei oleks julgenud..

Sellised painajad siis mind külastavadki. Olen avastanud,e t tihti näen hirmsaid unesid kui söön õhtul magusat. Ja kui vaatan kommikotti, mille täna õhtul sisse olen ajanud, võin juba aimata, mis mind täna öösel ees ootab. Kes tahakski magada üldse kui sellised uned on.
Muidugi mõnikord on see-eest siiski vägagi mõnusad:)

2 comments:

Maarja said...

ma olen ka näinud, et 'keegi' on tulnud siia eesmärgiga mind ära tappa või endaga kaasa viia. et minuni jõuda, läheb ta kas või üle laipade & lõpuks ma saan ise aru, et mõttetu põgenemine. pärast ülesärkamist & esimese šoki möödumist on alati turgatanud pähe üks mõte: "You can run, but you can never hide."

Ilusamaid unenägusid!

Krissu said...

prrrr...