Tiiger ja Hispaania (täiend)

Olin Barcelonas lennukis, ootasin, et koju saaks. Korrakästi juba turvavööd kinnitada, aga millegipärast lennuk ikka õhku veel ei tõusnud. Mõtlesin siis, et lähen käin wc-s ära, aga muidugi mitte lennukis, vaid lennujaamas. Läksin siis ja kui tagasi jõudsin, oli loomulikult lennuk minema lennanud. Küsisin mingite pilteimüüjate käest, et kas lendas minema ja mingeid muid asju ka ja poole peal vahetasime inglise keele eesti keele vastu, sest see inimene oli tegelt eestlane. Siis ta käis korra ära ja kui tagasi tuli, unustas ära, et ma eestlane olen, hakkas minuga inglise keeles rääkima ja siis oma kolleegigarääkis naeratades eesti keeles, et kui jobu ma olen. Siis tuletasin talle meelde, et ma saan eesti keelest aru ja me kõik naersime.:D Ta ei olnud paha naine.
Igatahes ma otsustasin Hispaaniasse jääda mingi nädalakeseks. Muidugi kõik mu pagas oli minema lennanud.

Kodus oli meil kodustatud tiiger. Selline hästi suur ja ilus. Ja kuulas paremini sõna kui Bella. Ikkagi ma kartsin teda pisut, metsloom ju ikkagi. Ja vahepeal tal tulid ikka metsikud hood peale ka, näiteks siis kui ma parajasti teda kallistasin, siis ta hüppas mulle kaela, jättis sinna 3-4 küünekriimustust (või olid need hmabad?) ja ma mõtlesin,et peame ta vist ikka igaks juhuks ära andma, ei tea, mida ta veel teha võib. Aga kahju oli, sest pärast seda kaela kallale hüppamist oli tal oma käitumise pärast ääretult kahju ja oli näha, et ta kahetses seda tõsiselt. Ta ei tahtnud midagi halba, aga ta ei saanud sinna lihtsalt midagi teha: instinktid...



Järgmisel päeval rääkis Ester, kuidas Riia lennujaamas kuulutati välja mingid nimed ja öeldi et minge oma väravasse ja nii mitu korda ja lõpuks öeldi taas need nimed ja et te jäite lennust maha...
Samuti vaatasime Mirjamiga filmi "Pohmakas", kus tsillis meestega koos kodustatud tiiger... Ka ründas vahepeal ja ühele tüübile tekitas tiiger küüne (või hamba?) jäljed kaelale. Täpselt nagu mu unes minule...