Milline uni jääks paremini meelde kui õudukas? Seekord siis ajas mind ja mu sõbrantsi taga organivaras, kes tahtis meie neere varastada. Pärast metsikut jooksmist, peitmist, ülesleidmist, põgenemist, jooksmist, jooksmist ja veel kord jooksmist ärkasin, pulss laes ja korralikult hingeldades.
Kui mõni kord pärast hirmuund jääb hirmutunne sisse veel päris mõneks ajaks, siis õnneks seekordne ärkamine oli stiilis "thank-god-it-was-just-a-dream"...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment